Teie ostukorv on tühi.
Tradeskantsia Andersoni "Shimmer Mixed" Tradescantia x andersoniana
Tradescantia Andersoniana rühm
Nime on saanud John Tradescanti järgi, kes oli väljapaistev inglise aednik.
Kirjeldus: sugukonda kuulub 60 liigi ringis, mis on levinud Põhja-Ameerikas peamiselt metsaaladel, kus on huumusrikas muld. Andersoni tradeskantsia - selle nimetuse all tuntakse mitmeid hübriide ja sorte mida kasvatatakse ka virgiinia nime all. Taim on 30-80 cm kõrgune, püstiste hargnevate nurksete vartega, mis on üleni lehtedega kaetud. Lehed on piklik-lineaalsed, lillakas-rohelised. Õied on lamedad lillad, sinised roosad või valged, mis on kogutud sarikatesse. Õitsevad juulist-septembrini.
Kasvuala: eelistavad kerget varju, tuultest kaitstud kasvukohta.
Muld: vajavad niiskeid huumusrikkaid muldi.
Paljundamine: seemnetega ja põõsa jagamisega kevadel või sügisel. Seemned külvatakse aprillis avamaale või märtsis kasvuhoonesse. Õitsema hakkab kolmandal aastal. Soodsates kasvutingimustes paljuneb isekülvi teel. Nõrga põõsa jagamisel võib haigestuda ja juurduda halvasti. Võib paljundada juure- ja varrepistikutega. Ümberistutamist ei vaja pikki aastaid.
Kasvuala: säilitab pikka aega oma dekoratiivsuse. Näeb kaunis välja veekogude ääres. Kenad on virgiinia tradeskantsiad koos hostadega, liiliatega, kellukestega. Kõik teised selle sugukonna esindajad kasvavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes Aafrika ja Ameerika regioonides. Vaatamata sellele talvitub ta Eestis, ja mitte halvasti. See dekoratiivne taim on juba ammu tuntud botaanika aedades kuid lillekasvatajate hulgas pole ta nii suurt populaarsust võitnud. Eelmisel sajandil võis teda vahel harva kohata Baltikumis, lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Kaukaasias. Peale dekoratiivsuse hinnatakse teda vähenõudlikkuse, kiire kasvu ja vastupidavuse pärast haigustele ja kahjuritele. Nad eelistavad toiteaineterikkaid kergeid niiskeid muldi kuid võivad kasvada ka igal aiamullal kohanedes isegi lühiajalisele niiskuse puudusele, kuna omavad nagu teised selle liigi esindajad erilist kudede kihti millel on omadus niiskust säilitada.
Paljundamine pole keeruline. Neid võib paljundada põõsa jagamisega. Seda on soovitav teha kevadel kui taimel hakkavad pungad arenema. Pistikutega-nagu seda tehakse toas kasvatatavatel liikidel ja seemnetega. Seemned külvatakse mitte sügavale otse avamaale. Mõned taimed hakkavad õitsema juba esimesel kasvuaastal. Tõusmed võivad anda erinevaid liigi lahknevusi nii, et te võite ise hakata selektsionääriks.
Kirjeldus: sugukonda kuulub 60 liigi ringis, mis on levinud Põhja-Ameerikas peamiselt metsaaladel, kus on huumusrikas muld. Andersoni tradeskantsia - selle nimetuse all tuntakse mitmeid hübriide ja sorte mida kasvatatakse ka virgiinia nime all. Taim on 30-80 cm kõrgune, püstiste hargnevate nurksete vartega, mis on üleni lehtedega kaetud. Lehed on piklik-lineaalsed, lillakas-rohelised. Õied on lamedad lillad, sinised roosad või valged, mis on kogutud sarikatesse. Õitsevad juulist-septembrini.
Kasvuala: eelistavad kerget varju, tuultest kaitstud kasvukohta.
Muld: vajavad niiskeid huumusrikkaid muldi.
Paljundamine: seemnetega ja põõsa jagamisega kevadel või sügisel. Seemned külvatakse aprillis avamaale või märtsis kasvuhoonesse. Õitsema hakkab kolmandal aastal. Soodsates kasvutingimustes paljuneb isekülvi teel. Nõrga põõsa jagamisel võib haigestuda ja juurduda halvasti. Võib paljundada juure- ja varrepistikutega. Ümberistutamist ei vaja pikki aastaid.
Kasvuala: säilitab pikka aega oma dekoratiivsuse. Näeb kaunis välja veekogude ääres. Kenad on virgiinia tradeskantsiad koos hostadega, liiliatega, kellukestega. Kõik teised selle sugukonna esindajad kasvavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes Aafrika ja Ameerika regioonides. Vaatamata sellele talvitub ta Eestis, ja mitte halvasti. See dekoratiivne taim on juba ammu tuntud botaanika aedades kuid lillekasvatajate hulgas pole ta nii suurt populaarsust võitnud. Eelmisel sajandil võis teda vahel harva kohata Baltikumis, lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Kaukaasias. Peale dekoratiivsuse hinnatakse teda vähenõudlikkuse, kiire kasvu ja vastupidavuse pärast haigustele ja kahjuritele. Nad eelistavad toiteaineterikkaid kergeid niiskeid muldi kuid võivad kasvada ka igal aiamullal kohanedes isegi lühiajalisele niiskuse puudusele, kuna omavad nagu teised selle liigi esindajad erilist kudede kihti millel on omadus niiskust säilitada.
Paljundamine pole keeruline. Neid võib paljundada põõsa jagamisega. Seda on soovitav teha kevadel kui taimel hakkavad pungad arenema. Pistikutega-nagu seda tehakse toas kasvatatavatel liikidel ja seemnetega. Seemned külvatakse mitte sügavale otse avamaale. Mõned taimed hakkavad õitsema juba esimesel kasvuaastal. Tõusmed võivad anda erinevaid liigi lahknevusi nii, et te võite ise hakata selektsionääriks.
Eng.: Anderson's Spiderwort. Suom.: tarhajuoru (virginiankolmiokukka). Sven.: tremastarblomma.
